Euroopa Liit on astunud olulise sammu võitluses plastjäätmete vastu, nõudes alates 2024. aasta juulist, et kõik plastpudelikorgid jääksid pudelite külge. Laiema ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivi osana on see uus määrus joogitööstuses tekitanud mitmesuguseid reaktsioone, kusjuures on avaldatud nii kiitust kui ka kriitikat. Küsimus jääb, kas kinnitatud pudelikorgid edendavad keskkonnaalast arengut või osutuvad need pigem problemaatiliseks kui kasulikuks.
Millised on seadusandluse peamised sätted seotud mütside kohta?
Uus ELi määrus nõuab, et kõik plastpudelikorgid jääksid pärast avamist pudelite külge. See pealtnäha väike muudatus võib avaldada märkimisväärset mõju. Selle direktiivi eesmärk on vähendada prügi ja tagada, et plastkorgid kogutakse ja ringlussevõetakse koos pudelitega. Nõudega, et korgid jääksid pudelite külge, püüab EL vältida nende muutumist eraldi prügiks, mis võib olla mereelustikule eriti kahjulik.
See õigusakt on osa ELi laiemast ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiivist, mis võeti vastu 2019. aastal eesmärgiga tegeleda plastreostuse probleemiga. Lisaks keelustatakse plastist söögiriistad, taldrikud ja kõrred ning nõutakse, et plastpudelid sisaldaksid 2025. aastaks vähemalt 25% ja 2030. aastaks 30% ringlussevõetud materjalist.
Suured ettevõtted, näiteks Coca-Cola, on juba algatanud uute eeskirjadega vastavusse viimiseks vajalikud kohandused. Viimase aasta jooksul on Coca-Cola kogu Euroopas turule toonud kinnituskorgid, reklaamides neid uuendusliku lahendusena, et tagada, et „ükski kork maha ei jääks“ ja soodustada tarbijate seas paremaid ringlussevõtu harjumusi.
Joogitööstuse vastus ja väljakutsed
Uus regulatsioon pole olnud vastuoludeta. Kui EL direktiivi 2018. aastal esmakordselt välja kuulutas, väljendas joogitööstus muret võimalike kulude ja nõuetele vastavusega seotud probleemide pärast. Tootmisliinide ümberprojekteerimine kinnituskorkide paigaldamiseks kujutab endast märkimisväärset rahalist koormust, eriti väiksematele tootjatele.
Mõned ettevõtted on väljendanud muret, et kinnitatud korkide kasutuselevõtt võib kaasa tuua plastiku üldise kasutamise suurenemise, arvestades korgi kinnitamiseks vajalikku lisamaterjali. Lisaks on logistilised kaalutlused, näiteks villimisseadmete ja -protsesside ajakohastamine, et need vastaksid uutele korkide disainidele.
Vaatamata neile väljakutsetele on märkimisväärne hulk ettevõtteid muutusi ennetavalt omaks võtnud. Näiteks Coca-Cola on investeerinud uutesse tehnoloogiatesse ja kujundanud oma villimisprotsesse ümber, et need vastaksid uuele seadusele. Teised ettevõtted katsetavad erinevaid materjale ja disaine, et leida kõige jätkusuutlikumaid ja kulutõhusamaid lahendusi.
Keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamine
Korkide kinnitamise keskkonnakasu on teoreetiliselt ilmne. Korkide pudelitele kinnitatuna hoidmisega soovib EL vähendada plastprügi ja tagada, et korgid ja pudelid taaskasutatakse. Selle muudatuse praktiline mõju on aga veel kindlaks määramata.
Tarbijate tagasiside on seni olnud vastakas. Kuigi mõned keskkonnakaitsjad on uuele disainile toetust avaldanud, on teised väljendanud muret, et see võib ebamugavusi tekitada. Tarbijad on sotsiaalmeedia platvormidel väljendanud muret jookide valamise raskuste ja joomise ajal näkku mineva korgi pärast. Mõned on isegi väitnud, et uus disain on lahendus probleemile, märkides, et korgid ei moodustanud algusest peale prügist märkimisväärset osa.
Lisaks on endiselt ebakindlust, kas keskkonnakasu on piisavalt märkimisväärne, et muudatust õigustada. Mõned valdkonna eksperdid usuvad, et rõhuasetus kinnitatud korkidele võib tähelepanu kõrvale juhtida mõjukamatelt meetmetelt, nagu ringlussevõtu infrastruktuuri täiustamine ja ringlussevõetud materjalide kasutamise suurendamine pakendites.
ELi ringlussevõtu algatuste tulevikuväljavaated
Kinnituskorkide määrus on vaid üks osa ELi terviklikust strateegiast plastjäätmete lahendamiseks. EL on seadnud tulevikuks ambitsioonikad eesmärgid ringlussevõtu ja jäätmetekke vähendamiseks. 2025. aastaks on eesmärk luua süsteem kõigi plastpudelite ringlussevõtuks.
Need meetmed on loodud selleks, et hõlbustada üleminekut ringmajandusele, kus tooteid, materjale ja ressursse taaskasutatakse, parandatakse ja ringlusse võetakse kõikjal, kus see on teostatav. Seotud ülemmäära määrus on esimene samm selles suunas, millel on potentsiaal sillutada teed sarnastele algatustele teistes maailma piirkondades.
EL-i otsus kehtestada kohustuslikud pudelikorgid on julge samm võitluses plastjäätmete vastu. Kuigi määrus on joogitööstuses juba märkimisväärseid muutusi toonud kaasa, on selle pikaajaline mõju endiselt ebaselge. Keskkonna seisukohast on see uuenduslik samm plastprügi vähendamise ja ringlussevõtu edendamise suunas. Praktilisest vaatenurgast esitab uus määrus väljakutseid nii tootjatele kui ka tarbijatele.
Uue seaduse edu sõltub õige tasakaalu leidmisest keskkonnaeesmärkide ning tarbijakäitumise ja tööstusvõimekuse tegelikkuse vahel. Pole veel selge, kas seda regulatsiooni peetakse transformatiivseks sammuks või kritiseeritakse seda kui liiga lihtsustatud meedet.
Postituse aeg: 11. november 2024