Euroopa Liit on astunud olulise sammu oma võitluses plastjäätmete vastu, kohustades 2024. aasta juulist kehtima, et kõik plastpudelikorgid jääksid pudelitele külge. Osana laiemast ühekordselt kasutatavate plastide direktiivist kutsub see uus määrus esile mitmesuguseid reaktsioone kogu joogitööstuses, väljendades nii kiitust kui ka kriitikat. Jääb küsimus, kas ühendatud pudelikorgid edendavad keskkonnaalast arengut või osutuvad need pigem problemaatiliseks kui kasulikuks.
Millised on lõastatud ülemmäärasid käsitlevate õigusaktide põhisätted?
Uus EL-i määrus nõuab, et kõik plastpudelikorgid jääksid pärast avamist pudelite külge. See näiliselt väike muudatus võib avaldada märkimisväärset mõju. Selle direktiivi eesmärk on vähendada prügi ja tagada plastkorkide kogumine ja ringlussevõtt koos pudelitega. Nõudes, et pudelid peavad korgi külge jääma, püüab EL vältida nende muutumist eraldiseisvateks prügitükkideks, mis võivad olla eriti kahjulikud mereelustikule.
Õigusakt on osa ELi laiemast ühekordselt kasutatavate plastide direktiivist, mis võeti kasutusele 2019. aastal eesmärgiga tegeleda plastireostuse probleemiga. Täiendavad meetmed selles direktiivis on plastist söögiriistade, taldrikute ja õlgede keelamine ning nõuded, et plastpudelid peavad sisaldama vähemalt 25% ringlussevõetud sisu aastaks 2025 ja 30% aastaks 2030.
Suured ettevõtted, nagu Coca-Cola, on juba alustanud vajalikke kohandusi, et uute eeskirjade järgida. Viimase aasta jooksul on Coca-Cola kogu Euroopas kasutusele võtnud lõastatud korgid, reklaamides neid kui uuenduslikku lahendust, et tagada, et korki ei jäeta maha, ja soodustada tarbijate paremaid taaskasutusharjumusi.
Joogitööstuse vastus ja väljakutsed
Uus määrus ei ole olnud vastuoludeta. Kui EL 2018. aastal esimest korda direktiivist välja kuulutas, väljendas joogitööstus muret vastavusega seotud võimalike kulude ja väljakutsete pärast. Tootmisliinide ümberkujundamine lõastatud korkide jaoks on märkimisväärne rahaline koormus, eriti väiksematele tootjatele.
Mõned ettevõtted on väljendanud muret, et lõastatud korkide kasutuselevõtt võib kaasa tuua plasti kasutamise üldise suurenemise, arvestades korgi küljes hoidmiseks vajalikku lisamaterjali. Lisaks on vaja logistilisi kaalutlusi, nagu villimisseadmete ja -protsesside ajakohastamine, et kohandada uusi korgikujundusi.
Nendest väljakutsetest hoolimata võtab märkimisväärne hulk ettevõtteid muudatuse ennetavalt omaks. Näiteks Coca-Cola on investeerinud uutesse tehnoloogiatesse ja kujundanud ümber oma villimisprotsessi, et see vastaks uuele seadusele. Teised ettevõtted katsetavad erinevaid materjale ja disainilahendusi, et leida kõige jätkusuutlikumad ja kulutõhusamad lahendused.
Keskkonna- ja sotsiaalse mõju hindamine
Lõastatud korkide keskkonnakasu on teoreetiliselt ilmne. Hoides pudelitel korgid küljes, püüab EL vähendada plastprügi ja tagada, et korgid võetakse koos pudelitega ringlusse. Selle muudatuse praktiline mõju on siiski veel kindlaks tegemata.
Tarbijate tagasiside on seni olnud vastuoluline. Kuigi mõned keskkonnakaitsjad on väljendanud toetust uuele disainile, on teised väljendanud muret, et see võib tekitada ebamugavusi. Tarbijad on sotsiaalmeedia platvormidel väljendanud muret jookide valamise raskuste ja joomise ajal näkku tabamise pärast. Mõned on isegi väitnud, et uus disain on lahendus probleemi otsimisel, märkides, et mütsid moodustasid harva olulise osa allapanust.
Lisaks on endiselt ebaselge, kas keskkonnakasu on muudatuse õigustamiseks piisavalt märkimisväärne. Mõned valdkonnaeksperdid usuvad, et rõhuasetus lõastatud korkidele võib häirida tähelepanu mõjuvamatest tegevustest, nagu ringlussevõtu infrastruktuuri täiustamine ja ringlussevõetud materjalide kasutamise suurendamine pakendites.
ELi ringlussevõtu algatuste tulevikuväljavaated
Lõastatud ülempiiri määrus on vaid üks element ELi kõikehõlmavast plastijäätmetega tegelemise strateegiast. EL on tulevikuks seadnud ambitsioonikad eesmärgid ringlussevõtu ja jäätmetekke vähendamise osas. Aastaks 2025 on eesmärk luua süsteem kõigi plastpudelite taaskasutamiseks.
Need meetmed on loodud selleks, et hõlbustada üleminekut ringmajandusele, mille käigus tooteid, materjale ja ressursse taaskasutatakse, parandatakse ja ringlusse võetakse igal võimalusel. Lõastatud ülempiiri määrus kujutab endast esimest sammu selles suunas, mis võib sillutada teed sarnastele algatustele teistes maailma piirkondades.
ELi otsus anda volitused kinniseotud pudelikorgid on julge samm võitluses plastjäätmete vastu. Kuigi määrus on juba toonud kaasa märkimisväärseid nihkeid joogitööstuses, on selle pikaajaline mõju ebakindel. Keskkonna seisukohast on see uuenduslik samm plastprügi vähendamise ja ringlussevõtu edendamise suunas. Praktilisest seisukohast esitab uus määrus väljakutseid nii tootjatele kui ka tarbijatele.
Uue seaduse edu sõltub õige tasakaalu leidmisest keskkonnaeesmärkide ning tarbijakäitumise ja tööstuse võimekuse vahel. Veel pole selge, kas seda määrust nähakse ümberkujundava sammuna või kritiseeritakse kui liiga lihtsustatud meedet.
Postitusaeg: 11.11.2024